I. Miks on kõnekäändudes sõnaga „rist” seotud eelkõige vaev, mitte aga rõõm („rist ja vaev”, „rist ja viletsus”)?
II. Loe läbi Arvi Siig`i luuletus „Rist”.
Mida tähendavad sinu jaoks luuletuse algus- ja lõpulause?
Rist
Nii palju on maailmas –isme,
et igaüks vist mingi –ist.
Veel rohkem on maailmas riste –
igaühe jaoks vähemalt rist.
Kes läheb ja kannab, see usub.
Ses usus, ma usun, on õnn.
Kuid aimus kord tuleb ja rusub,
et oled vaid tuimsõge sõnn.
Siis virutad kandami seljast.
Sõõrmeis maailm kui vabadussõõm.
Ja kõik, mida seni sa peljand –
puhas enesetunnetusrõõm.
Kuid jumal vaid niivõrd on jumal,
kui raudne tal endasse usk.
Ning lõputult saab ainult rumal
olla endale valu ja lust.
Juba hakkab sind painama vahel
mingi nüridalt nimetu tusk:
oled omandand suurima pahe –
igasugune puudub sul usk.
Käidud teele siis tagasi tõttad:
sinu rist sulle meenus vist.
Aga teelt pole midagi võtta:
juba korjatud üles su rist...
III. Kirjelda värvussümboolika põhjal kreeka ristimärkide sügavamat tagamaad
+ - ..........
+ - ..........
+ - ..........
+ - ..........
IV. Joonista iga nimetuse taha ristimärk.
Peetruse rist
Antoniuse rist
Andrease rist
ladina rist
kreeka rist
vene rist
malta rist
aasrist ehk kopti rist
harkrist
ratasrist
ankurrist
patriarhi rist
paavsti rist
kristogramm
V. Kirjuta iga ristimärgi juurde risti nimetus.