I. Tuleta meelde lugusid Kaval-Antsust ja Vanapaganast (eesti muinasjutud, A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan”). Kas Vanapagan oli kuri? Põhjenda.
II. Loe läbi Marie Underi ballaad „Nahakaupleja Pontus”.
1. Milliseid väljendeid leiad surma, kuradi, põrgu kohta?
2. Kas Marie Underi ballaad „Nahakaupleja Pontus” on traagiline või groteskne? Põhjenda.
Marie Under „Nahakaupleja Pontus”(Under, Marie. Mu süda laulab. - Eesti Raamat.1984.
Lk 224- 227)
III. Leia Kalju Lepiku kolmest luuletusest humoorikaid näiteid kuradi, põrgu, pimeduse
kohta.
”Kuradi surm”
Pääst lahti tulid sarved
ja külmaks jäi sabaots.
Kurat tundis, et libiseb pihust
elu viimne köieots.
Veel põrgu piiblit luges,
siis otsas oli jaks.
Korra kabjaga silitas poega,
kes jäi põrgusse pärijaks.
Siis kurgu kinni nööris
surma võllapuus kanepist ling.
Musta rongana õhku tõusis
suur ja kraaksuv kuradi hing.
”Laul kuradi nabast”
Kurat istus, must ja vaga,
kantslil papi selja taga.
Maigutas ja paigutas
musti nuppe, valgeid nuppe.
Omaette mängis malet.
Vaagis tõtt ja vaagis valet.
Ohkas. Tukkus. Viimaks kukkus
prantsti maha põrandale.
Kuradist mul hakkas hale.
Miks sa, Issand, andsid hinge
talle karvase ja vinge,
vintske, soolase ja suure?
Hästi suure.
Väiksed sarved. Rõngas saba.
Aga hästi suure naba.
Hästi suure.
MAAILM, SEE ON SINU NABA
”Kaks ronka”
Ronk ei usu ronka.
Ühed mustad mõlemad.
Alguses valguse salgasid.
Pärast põhjasid pimedust.
Valgus kinni, pimedus lahti,
pimedus kinni, valgus lahti.
Ühed mustad mõlemad.