"Mona Lisa" ("Gioconda") on üks vähestest töödest, mille Leonardo da Vinci lõpetas. On ka väidetud, et kunstnik pidas seda lõpetamata tööks. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Siidpintslit soovitas Leonardo da Vinci kasutada eelkõige ihutoonide maalimiseks, et esile tuua nahaalune lihasvõrgustik. Sfumaato-tehnika abil suutis kunstnik edasi anda värvide kõige peenemaid nüansse ja vältida heledate ja tumedate toonide teravaid üleminekuid.
Maali kangelanna Lisa Gerardini abiellus endast kaks korda vanema mehe Francesco del Giocondaga, tunnustatud siidikaupmehega. Lisa Gerardini ei abiellunud armastusest, vaid andis alla isa nõudmisele parandada abieluga perekonna rahalist seisu. Mees, keda neiu tõeliselt oli armastanud, oli lahinguväljal langenud. Arhivaar Giuseppe Pallanti tegi kindlaks, et ilmselt tellis Mona Lisa portree Leonardo da Vinci isa, rikas notar, kes tahtis maali kinkimisega Giocondadele teha komplimenti perekonnale, kellega teda sidusid ärisuhted. Kui Leonardo da Vinci alustas portree maalimist, oli Mona Lisa 24-aastane ja linnas tuntud kui rahulik, austust vääriv naine. Kunstnik olevat lasknud modelli laulu ja pillimänguga lõbustada, sest tahtis vältida näol tüdimuse ilmet. Mona Lisa suri noorelt, on arvatud, et malaariasse.
Maali "Mona Lisa" ajaloost on teada, et veidi enne Leonardo da Vinci surma, aastal 1519, omastas maali Prantsuse kuningas Francois I. Mõnda aega olevat "Mona Lisa" asunud Versailles`is ja konsulaadi aastatel rippunud Napoleoni sängi kohal. 1911. aastal röövis maali LouvreŽi töötaja Vincenzo Peruggia, kes arvas, et "Mona Lisa" kuulub Itaaliale. 1913. aastal üritas ta müüa maalmakuulsat tööd ühele Firenze kunstidiilerile. Praegu asub "Mona Lisa" Louvre`is.