Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi.

Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi (Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals) maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega.

Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa- ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude, pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Näiteks kavandas B. Rastrelli Peterburi Talvepalee, Peterhofi, Katariina lossi.Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti.

Mitmekesisust lisas muusika. See oli oreli- ja keelpillimuusika kõrgaeg.16. sajandi lõpul tekkisid orkestrid. Professionaalsete muusikute põhitööks sai esinemine õukonnapidustustel. Arenes välja kammermuusika. Sündisid ooperižanr, oratoorium, sonaat, süit. Vaimulik muusika taandus. Barokiajastu kuulsamad heliloojad on itaallased A. Corelli, A. Vivaldi ja A. Scarlatti, sakslased J. S. Bach ja G. F. Händel ning inglane H. Purcell.

Kirev on ka barokkstiili nimetuse sünnilugu. Algselt oli sõna barokk juveliirikunsti termin (portugali keeles barroco - "korrapäratu poolümmargune pärl"). Itaalia keeles tähendab barocco eriskummalist, tujukat. Et barokk märgib tegelikult absurdi või groteski, sai barokk 18. sajandil arhitektuuri pilkenimetuseks. Miks? Nimelt heideti barokiaegsetele arhitektidele ette antiikarhitektuuri rangete reeglite eiramist kui ränka maitsevääratust. Kui renessansiajal nõuti arhitektuuris harmooniat, siis barokis tasakaal puudub. Barokk-kunstnikud ei armastanud sirget joont. Kõik pidi liikuma ja "lainetama" - isegi ehituste põhiplaan kavandati sageli kumerana. Pole raske mõista, miks on barokki võrreldud tuule või mässava merega.

17. ja 18. sajandi kunsti üldnimetusena hakati sõna barokk kasutama alles 19. sajandil.