| BAROKK HOLLANDIS |
Milliseid muutusi tõi kaasa barokk Hollandis? |
XVI sajandi lõpul toimus Madalmaades suur poliitiline muudatus: Hollandis võitis kodanlik revolutsioon. Riik sai iseseisvaks ja vabanes Hispaania feodaalidest. Aastast 1581 hakkas Hollandis valitsema vabariiklik kord. Vastu võeti uus usk - kalvinism. Algas riigi majanduslik ja kultuuriline tõus. XVII sajandit on hollandlased nimetanud ka kuldseks ajastuks.
|
Kui Flandrias muutus kunst paraadlikuks õukonnabarokiks, siis protestantlikus Hollandis otsiti kodust harmooniat ja lihtsust. Barokiaegset kunsti on nimetatud ka "väikeste hollandlaste" maalikunstiks. Hollandlaste pildid olid mõeldud kodanlaste elutubadesse, mitte kirikute ja losside seintele. Seepärast tehti need mõõtmetelt väikesed. |
Peaaegu üldse ei maalitud usulisi või mütoloogilisi pilte, peamine oli olustikumaal, autoportreed ja lähedaste portreed. Hollandlaste pildid on kergesti mõistetavad. Nähtav on esitatud n.ö distantsilt, kas ettevaatlikult eemaldatud kardina või praokile jäetud ukseava vahelt (Pieter de Hooch "Kaardimängijad päikesest valgustatud ruumis"). Söögilaua mõnusid tuletavad meelde täiuslikud natüürmordid. Isuäratavaid roogasid, hõbe- ja portselannõusid ning hiilgavpuhtad kristallklaase maalisid P. Claesz ("Vaikelu kalkunipirukaga"), W. Kalf ("Vaikelu lauanaõudega"). Hollandi maastiku- ja meremaalide kohta tavatsetakse veel tänapäevalgi öelda: madal taevas, avar horisont. Tuntuks said kunstnikud Jan van Goyen ("Meremaastik kalameestega"), M. Hobbema ("Allee Middelharnis"). |
Hollandis töötas väga palju maalikunstnikke. Ühed maalisid ainult linnavaateid, maastiku-, loomamaale, mariine, teised jälle natüürmorte või olustikustseene. Kollektsionääridki püüdsid hankida esmajoones maale igast ainevaldkonnast. Tähtsamad teemad hollandi maalikunstis:
|
Hollandi maalikunstis oli igal linnal oma koolkond. Tuntuks on saanud Haarlemi, Delfti, Amsterdami, Utrechti, Leideni kunstnike koolkonnad. |