Häälestusülesanne BAROKK HOLLANDIS Kokkuvõttev ülesanne
Milliseid muutusi tõi kaasa barokk Hollandis?
XVI sajandi lõpul toimus Madalmaades suur poliitiline muudatus: Hollandis võitis kodanlik revolutsioon. Riik sai iseseisvaks ja vabanes Hispaania feodaalidest. Aastast 1581 hakkas Hollandis valitsema vabariiklik kord. Vastu võeti uus usk - kalvinism. Algas riigi majanduslik ja kultuuriline tõus. XVII sajandit on hollandlased nimetanud ka kuldseks ajastuks.
Kui Flandrias muutus kunst paraadlikuks õukonnabarokiks, siis protestantlikus Hollandis otsiti kodust harmooniat ja lihtsust. Barokiaegset kunsti on nimetatud ka "väikeste hollandlaste" maalikunstiks. Hollandlaste pildid olid mõeldud kodanlaste elutubadesse, mitte kirikute ja losside seintele. Seepärast tehti need mõõtmetelt väikesed.
Peaaegu üldse ei maalitud usulisi või mütoloogilisi pilte, peamine oli olustikumaal, autoportreed ja lähedaste portreed. Hollandlaste pildid on kergesti mõistetavad. Nähtav on esitatud n.ö distantsilt, kas ettevaatlikult eemaldatud kardina või praokile jäetud ukseava vahelt (Pieter de Hooch "Kaardimängijad päikesest valgustatud ruumis"). Söögilaua mõnusid tuletavad meelde täiuslikud natüürmordid. Isuäratavaid roogasid, hõbe- ja portselannõusid ning hiilgavpuhtad kristallklaase maalisid P. Claesz ("Vaikelu kalkunipirukaga"), W. Kalf ("Vaikelu lauanaõudega"). Hollandi maastiku- ja meremaalide kohta tavatsetakse veel tänapäevalgi öelda: madal taevas, avar horisont. Tuntuks said kunstnikud Jan van Goyen ("Meremaastik kalameestega"), M. Hobbema ("Allee Middelharnis").
Hollandis töötas väga palju maalikunstnikke. Ühed maalisid ainult linnavaateid, maastiku-, loomamaale, mariine, teised jälle natüürmorte või olustikustseene. Kollektsionääridki püüdsid hankida esmajoones maale igast ainevaldkonnast. Tähtsamad teemad hollandi maalikunstis:
  • jõukate majade interjöör (G. Terborch "Daami tualett")
  • jõudeelu (Pieter de Hooch "Noor naine joomas")
  • musitseerimine (G. Metsu "Mees ja naine istuvad virginaali juures")
  • pidutsev talurahvas ristsetel, kõrtsides (J. Steen "Ristsed")
  • turg, poekeste ärilett (G. Dou "Vürtspood")
  • puhkav loomakari (P. Potter " Noor härg")
  • kirikuinterjöör (E. de Witte "Kiriku interjöör")
Hollandi maalikunstis oli igal linnal oma koolkond. Tuntuks on saanud Haarlemi, Delfti, Amsterdami, Utrechti, Leideni kunstnike koolkonnad.

"Kaardimängijad päikesest valgustatud ruumis"
"The Cardplayers in a Sunlit Room"
Kuninglik Kollektsioon, Windsori
1658

Pieter Claesz "Vaikelu kalkunipirukaga"
"Still-life with Turkey-Pie"
Rijksmuuseum, Amsterdam

Willem Kalf "Vaikelu lauanaõudega"
"Still Life with Dishes"
Erakogu, New York

Jan van Goyen "Meremaastik kalameestega"
"The Marine Landscape with Fishermen"
Kaunite Kunstide Muuseum, Budapest

Meyndert Hobbema "Allee Middelharnis"
"The Alley at Middelharnis"
Rahvusgalerii, London
1689

"Noor naine joomas"
"A Young Woman Drinking"
Louvre, Pariis
1658

Gabriel Metsu "Mees ja naine
istuvad virginaali juures"
"A Man and a Woman Sitting at the Virginal"
Rahvusgalerii, London
1658 - 1660

Jan Steen "Ristsed"
"Celebrating the Birth"
WallaceŽi Kollektsioon, London
1664

Gerrit Dou "Vürtspood"
"The Grocer's Shop"
Louvre, Pariis
1647

Paulus Potter "Noor härg"
"A Young Bull"
Mauritshuis, Haag
1647

Emanuel de Witte "Kiriku interjöör"
"The Interior of a Church"
Ermitaaž, Sankt-Peterburg
u 1660